Vabariigi Valitsuse algatatud maareformi seaduse muutmise seaduse eelnõu (516 SE)

Hetkel on väga kirglikuks teemaks inimeste seas maareform. Sellepärast puudutame sama teemat ka enda blogis.
Maareformi on Eestimaal mitmeid kordi eelnevalt tehtud. 
Hiljuti lugesin maalehe artiklit, kus Läänemaal elava memme pension läheb kohtukulude katteks, seoses 20 aastat tagasi algatatud maareformi asjus. Segadus maa omandi suhtes.
Seega - kui eelpool sai mainitud, et maareform on eelnevalt Eestis läbi viidud, siis toon ka enda väite kinnitamiseks mõned näited:

• Kõige esimeseks maareformiks saaks me lugeda talupoegade vabastamist mõisade sõltumisest

• 1919.aasta maareform

• Sõjajärgne maareform

• 1991 - 2011 maareform - 20 aastat kestnud reform

Mainitud memme lugu ulatub 20 aasta tagusesse aega. Sel ajal tehtud otsused mõjutavad siiani memmekest, kes enda õiguste seismise eest läks kohtuni välja ja kaotas "lahingu". Samas Keskonnaministeeriumi andmetel võime me ennast harida teadmisega, et 20 aastat tagasi algatatud maareform on edukalt lõppenud. Ligi 90% maadest on erastatud ja vaid 10% on erastamata. Maareformi seaduse esialgsed redaktsioonid olid väga üldised ning põhiosa moodustasid deklaratiivse iseloomuga normid, mistõttu neid ei osatud argielus rakendada. Lisaks võttis nii maa tagastamise ja erastamise avalduste esitamine, samuti nende läbivaatamine palju aega, kuna enamasti tuli omandiõiguse ja sugulussidemete tõendamiseks taodelda andmeid erinevatest arhiividest.
Maareformi läbiviimise kõrgajaks võib pidada aastaid 1997–1998, sest selleks ajaks olid peamised õiguslikud takistused kõrvaldatud ning oli piisavalt koolitatud maamõõtjaid, kes katastriüksuseid mõõdistasid.  Teadmiseks kõikidele - neil aastatel vormistati riigi omandisse ka riigimets.


Kogu eelnev oli vaid väike sissejuhatus mõistmaks Riigikogu tööd.

Järjekordne maareformi eelnõu algatati 2013.aasta oktoobri lõpus.
Eelnõu algatati 21.10.2013, järgmine päev võeti menetlusse. Alles novembri alguses võeti vastu otsused muudatusettepanekute osas ja saadeti esimesele lugemisele. Nüüdseks on jõudnud "uue ajastu" maareform nii kaugele, et uued muudatusettepanekud on tehtud ja 19.11.2013 lõppes esimene lugemine, millega jõuti otsusele, saata maareformi eelnõu teisele lugemisele.

Riigikogu koduleheküljel saab antud eelnõuga tutvuda.
4.11.2013 toimunud Riigikogu istungi protokollist saame jälgida, et regionaalminister on andnud  ülevaate maareformi seaduse muutmise seaduse eelnõust. Ära on märgitud Siim-Valmar Kiisleri märkus, et maareformi käigus võis maa erastamisel järelmaksu kasutada kuni 50 aastat ja selliseid lepinguid on ligi 15000 . Kui eelnevalt märkis ja koondas iga maavalitsus neid andmeid eraldi, siis nüüd on need koondatud ühte andmebaasi.
Mis on selle eelnõu ja ühtlustamise eesmärgiks?
Eelnõuga sätestatakse maareformi seaduses alus maa järelmaksunõuete infosüsteemi asutamiseks, see aitaks hallata maareformi käigus erastatud maade lepingute täitmist ja järelmaksude laekumist.
Kui lugeda regionaalministri määrusi, on selge, et kogu uue maareformi pidepunktiks on ühtse infosüsteemi loomine, millega jagatakse ära ülesanded maavalitsuse ja ministeeriumi vahel. Ei saa jätta mainimata asja õigusliku poolt ehk jagatakse ära andmete koosseis, sissekannete tegemine, juurdepääs ja arhiveerimine.

Kas selline lähenemine asjale muudab arusaamise ja reformimise lihtsamaks ning arusaadavamaks, ei ole veel kindel. Pahatihti kipub olema nii, et uuendused meie riigis toovad hoopis vastupidise mõju. Seda võib seletada ka mitmeti, kas põhjuseks on kogenematus, uuenduste halb omastamine või on kõik väline näitemäng toimetamaks edasi nii, kuidas riigile kasulikum on.

(Kõikide võimalike seletuskirjade ja dokumentidega on võimalik tutvuda riigikogu koduleheküljel www.riigikogu.ee)