Firmaautode maksustamise seaduseelnõust

Viimastel päevadel olen sattunud mitmete artiklite peale mis kõnelevad automaksust. Eestisse on vaikselt jõudmas uus maks - automaks. Esimese hooga mõtlesin, et Eesti on leidnud uue väljundi rohelisele mõtteviisile, kuid teemasse süvenedes sain aru, et päris nii see siiski ei ole.

Selgus, et antud uue maksu eesmärgiks on ideaalis vähendada ettevõtluses kasutavatele sõidukitele ettenähtud maksusoodustusi ning teha üldine Eestis valitsev olukord läbipaistvamaks. Seega see muudatus puudutab ennekõike ettevõtteid ja väiksemal määral ametiautode kasutajaid. Kõik me teame, et ametiautot ei tohiks isiklikul otstarbel kasutada, kuid seda tehakse sellegi poolest (loomulikult on ka erandid ja piirid, kuid neil pikemalt ei peatuks hetkel).

Valdo Randpere leiab, et selle muutusega peaks tegelema rahulikumas tempos ja andma kõikidele osapooltele aega oma seisukohti kujundada. Rahandusminister Jürgen Ligi aga üritab selle läbi sundida nii ruttu kui võimalik. Pakkus välja ka võimaluse, et kuni seadus pole vastu võetud, keelustatakse ära   ministeeriumide vahenditest 1,2% kasutusele võtt. 

Lähitulevik peaks näitama  kuhu antud küsimuses välja jõutakse. Automaksu seaduseelnõu rahuldamine või tagasilükkamine mõjutab ka seda, kas Eestis suudetakse täita umbes 24 miljoni euro suurune puudujääk riigieelarves või mitte. Kui otsustatakse automaksu teemal veel pikemalt peatuda, peaks leidma alternatiivse meetodi tuluallikana või lihtsalt kulusid kärpima.

Lisalugemist:

Andrus Ansipi mõtteid

Valdo Randpere mõtteid
Jürgen Ligi mõtteid

Seaduseelnõu esitamisest

 

Riigikogu + katuserahad

27.11 toimunud "Pealtnägija" saates tuli ilmsiks, et niinimetatud katuserahade süsteem kadus MASU ajal ära, aga nüüd on taas käivitunud.

Mis asi on "katuseraha"?
Katuserahasid eraldab valitsus riigieelarvest riigikogule selleks, et rahvasaadikud juba paika pandud eelarvet enam oma nõudmistega tasakaalust välja ei viiks. Konkreetseid reegleid selle kohta, kuidas neid rahasid jaotada tuleks, ei eksisteeri.
Katuserahasid jaotatakse, et Riigikogu liige saaks enda vabal valikul toetada ja arendada mõnda tegevust, mis on talle meelepärane.
Selle raha eest püütakse siis mingisuguse vallamaja katus korda teha, sellest ka siis nimetus katuserahad.

Jah, majanduskriisi ajal enam katuserahasid ei eraldatud, aga alates eelmisest aastast on eelarvesse sisse arvestatud väga suur summa.
Viimane suurem skandaal oli 2006.aasta presidendi valimiste ümber, kus selle raha eest püüti ära osta valijameeste hääli.

Toon siin välja ka delfi.ee artiklist näited, millise MTÜ toetuseks on rahad läinud ja kui palju on valitsuserakonna liikmeid MTÜs:

• Näiteks maksis riik kinni MTÜ Noorteklubi Loovus murutraktori soetamise 4000 euro eest. See võis saada võimalikuks seetõttu, et MTÜ juhatuse liige on Rando Ruusväli Keskerakonnast.
• Samuti saatis riigikogu raha MTÜ-le Murtud Rukkilille Ühing, mis tegeleb represseeritute esindamise ja rahva mälu hoidmisega. Ühingul on küll IRL-ga koostööleping, kuid ühingu esimees on hoopis Enn Uibo Keskerakonnast.
• Tervelt 26 000 eurot läks MTÜ-le Baltic Centre for Russian Studies, mille juhtkonda kuulub riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Selgituses on kirjas, et raha läheb "kahe projekti läbiviimiseks."
• Riiklikult edendatud sai ka motospordi propageerimine, mida vedasid Ahti Roosmaa ja Mati Kask Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast. 4000 eurot läks just selle eesmärgi nimel nende MTÜ-le Yellow Racing.
• Järvakandi lumeovaali haldav MTÜ Meelistegevus sai aga tegevustoetuseks tervelt 13 600 eurot, MTÜ eesotsas on Meelis Tomson Keskerakonnast. Lumeovaalil korraldatakse autospordivõistlusi, kus Tomson on olnud peakohtuniku rollis.
• Riigikogu pani õla alla ka filmikunstile: 10 000 eurot läks MTÜ-le Atalanta ühe filmi tootmiseks. Millise filmiga tegu oli, küll ei täpsustatud, aga MTÜ eestvedajaks on režissöör Jaan Kolberg, kes kuulub IRL-i ja kes lõi 2012. aastal pooletunnise dokumentaalfilmi nimega "Jeesus, homod ja kiisud".

Kui eelnevalt oleme me saanud näha katuseraha kasutamist mõne valla või kooli hüvanguks, siis nüüd on näha, kuidas kasutatakse MTÜde hüvanguks, kus siis liikmeks on Riigikogu liige.
Katuserahade teema tekitab nii palju emotsioone, kuna meile on selgeks tehtud, et tegemist on rahva raha väärkasutamisega. Samas ei saa ka asjale läheneda nii, et kogu teema keerleks rahade väärkasutamise ümber. Kõik toetused, mis edendavad Eesti riiki on ju vaid kasulik. Aga kui MTÜd saavad toetusi ja siis annetusi veel juurde küsivad, siis tekib küsimus - miks ma peaksin topelt toetama kedagi, kui on muu abivajaja olemas.

20.11 Infotund

20.11 toimunud infotunnis käsitleti nelja erinevat teemat:

	1. Valitsuse töö
	2. Korrakaitse
	3. Tööpuudus
	4. Olukord piiripunktides

Selles postituses ma ei hakka lahti seletama käsitletud teemasid, vaid pööran tähelepanu üleüldisele omavahelisele suhtlemisele. Soovijatele olen ma lisanud lingi, kus saab ennast huvi korral käsitletud teemadega kurssi viia.
Me kõik eeldame, et Riigikogu liikmed on meile eeskujuks - me oleme nemad valinud ja loodame nende pädevuse ja korrektse käitumise peale. 
Nüüd kui vaadelda 20.11 toimunud Riigikogu infotundi, saame öelda, et see oli tasuta tsirkus. Ministrite ja Riigikogu liikmete omavaheline suhtlemine oli hullem kui põhikooli õpilaste vahel. Teineteisesse suhtutakse kas just üleolevalt ja ülbelt, aga pigem õelusega.

Meile kõigile teadaolev suhtlemise viis ministrite poolt on "hämamine". Ühele konkreetsele küsimusele vastust uuridest saame vastuseks kas "Ei kommenteeri" või pika teksti teemat mitte puudutava asja kohta. Täpselt samasugune suhtelmise viis toimus ka Riigikogu infotunnis.
Kuna registreeritud küsimusi oli seekord vaid seitse, siis kohapeal olevate küsimuste arvuks anti kaks. See tähendab seda, et ministrid said eelnevalt ennast teemaga kurssi viia.

Ma ei väida enda ütlustega seda, et nad oleksid üldiselt omavahel viisakad ja keskenduksid konkreetse teema peale. Samas ma ei väida ka, et see kord oli lihtsalt juhus, kus nad omavahel õelusega suhtlesid.
Kui ministrilt küsitakse konkreetne küsimus, sealjuures veel tehakse märkus, et konkreetne küsimus, millele oodatakse konkreetset vastust, siis minister vastuse asemel hakkab asja üle arutlema. Näha oli, et selline käitumine ärritas küsimuse esitajaid.
Veel üks "nähtus", mille ma saan välja tuua on see, et minule kui vaatlejale hakkas silma liikmete seekordne ühine "rünnak" ministrite suunas. Kui registreeritud küsitleja ei saanud enda küsimusele vastust, siis teised toetasid küsitlejat sellega, et esitasid veelkord sama küsimuse, aga teise varjundiga.

Miks ma sellele teemale just nii lähenesin?
Meil kõigil on sellisest üleolevast ja "mina olen maailm" suhtlemisest palju õppida. Teinekord on mingid küsimused või arutelud just põhjusega välja toodud. Igakord ei olegi enda ütlemistega mõeldud halba teistele. Need kellele on ütlemised suunatud ei oska lihtsalt sealt muud välja lugeda, kui rünnakut.

www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&day=21&date=1384945080

Langi vastu esitati umbusaldusavaldus

Terve nädal on üldsuse kirgi kütnud Kaur Kenderi kultuuriajalehe "Sirp" peatoimetaja kohusetäitja ametipostile nimetamine ning tema esmased otsused juhina. Samuti on skandaalikeerisesse tõmmatud SA Kultuurileht juhatuse esimees Toomas Väljataga, nõukogu esimees, Riigikogu liige ja Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas ning kultuuriminister Rein Lang.     

Kõige rohkem on viimastel päevadel rääkima hakatud just minister Langi osast antud skandaalis.

Eilses Riigikogu infotunnis uurib riigikoguliige Sven Mikser peaminister Andrus Ansipilt, kas kultuuriminister Rein Lang on otsustanud tagasi astuda või on peaministril plaan tema ametist vabastamine. Ansipi vastus üldkokkuvõttes oli pigem eitav - ta ei tea kas Langil on see plaanis ning ta ise ei ole saanud veel piisavalt infot sellise otsuse langetamiseks.

Tundub, et see vastus Mikserile ei meeldinud, sest täna hommikul esitati Riigikogus Sotisaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ja Keskerakonna poolt kultuuriminister Rein Langi vastu umbusaldusavaldus. Kui tavaliselt ei võeta Riigikogus umbusalduse avaldust arutlusele mitte varem kui ülejärgmisel päeval, siis peaministri palvel võeti see arutlusele koheselt.

Tänases Postimehe veebiväljaandes on väga hästi sõnastatud umbusaldajate seisukoht:

"Umbusaldusavaldusealgatanud saadikud panid kultuuriministrile süüks süstemaatilist ja korduvat avalikkusele valetamist, samuti juhtis minister nende sõnul isiklikult Sirbi «ülevõtmist» ehk lehetoimetuse liikmete ebademokraatlikku väljavahetamise protsessi. Kuna Lang keeldus juhtunu eest vastutust võtmast ega astunud ise tagasi, olid nad sunnitud valima umbusaldushääletuse, märkisid nad.

Umbusaldusavalduse kohaselt on saanud erinevates meediakanalites avaldatud materjalide põhjal selgeks, et Lang on varjanud oma puutumust Sirbi toimetuses aset leidnud sündmustega. Saadikute sõnul on piisavalt tõendeid, et minister on teadlikult esitanud avalikkusele nii pooltõdesid kui täisvalesid, püüdes nii eitada, varjata või moonutada oma tegeliku sekkumise ulatust ja selle otsustavat kaalu radikaalseteks ümberkorraldusteks Sirbi toimetuses."

Loe põhjalikumalt: http://www.postimees.ee/2604602/langi-umbusaldamine-kukkus-riigikogus-labi

Riigikogu ei toetanud seda nõuet. Minister Langi umbusaldamist toetas 38 saadikut, vaja oleks olnud 51 häält.

Minister eitas kõiki süüdistusi valetamises, Sirbi töösse sekkumises ja Sirbi töötajate koondamise planeerimises. 

Hetkel ei ole teada kas kultuuriminister Rein Lang astub ise tagasi või palub peaminister tal seda teha, sest antud skandaal on väga halvasti mõjunud Reformierakonna mainele. 

Pärast eilset Riigikogu infotundi ja tänast otseülekannet umbusaldusest pean tunnistama, et olen isiklikult nõus Juku-Kalle Raidi seisukohaga, et umbusaldusaktsiooni tegemine on pigem opositsiooni (ja eriti SDE) katse haarata endale tähelepanu ning tekitada probleemilahendaja mainet. Ühtlasi püüdes tugevalt kahjustada Reformierakonna oma. 

Tuntud kultuuritegelased on reageerinud tabavalt ja olukorda iseloomustavalt http://meeleavaldus.ee/

Juku-Kalle Raidi artikkel: http://www.postimees.ee/2605054/raid-usutavasti-astub-lang-ise-tagasi

Täna kl 20:05 on võimalik vaadata saates "Kahekõne" intervjuud Rein Langiga.

Vabariigi Valitsuse algatatud maareformi seaduse muutmise seaduse eelnõu (516 SE)

Hetkel on väga kirglikuks teemaks inimeste seas maareform. Sellepärast puudutame sama teemat ka enda blogis.
Maareformi on Eestimaal mitmeid kordi eelnevalt tehtud. 
Hiljuti lugesin maalehe artiklit, kus Läänemaal elava memme pension läheb kohtukulude katteks, seoses 20 aastat tagasi algatatud maareformi asjus. Segadus maa omandi suhtes.
Seega - kui eelpool sai mainitud, et maareform on eelnevalt Eestis läbi viidud, siis toon ka enda väite kinnitamiseks mõned näited:

• Kõige esimeseks maareformiks saaks me lugeda talupoegade vabastamist mõisade sõltumisest

• 1919.aasta maareform

• Sõjajärgne maareform

• 1991 - 2011 maareform - 20 aastat kestnud reform

Mainitud memme lugu ulatub 20 aasta tagusesse aega. Sel ajal tehtud otsused mõjutavad siiani memmekest, kes enda õiguste seismise eest läks kohtuni välja ja kaotas "lahingu". Samas Keskonnaministeeriumi andmetel võime me ennast harida teadmisega, et 20 aastat tagasi algatatud maareform on edukalt lõppenud. Ligi 90% maadest on erastatud ja vaid 10% on erastamata. Maareformi seaduse esialgsed redaktsioonid olid väga üldised ning põhiosa moodustasid deklaratiivse iseloomuga normid, mistõttu neid ei osatud argielus rakendada. Lisaks võttis nii maa tagastamise ja erastamise avalduste esitamine, samuti nende läbivaatamine palju aega, kuna enamasti tuli omandiõiguse ja sugulussidemete tõendamiseks taodelda andmeid erinevatest arhiividest.
Maareformi läbiviimise kõrgajaks võib pidada aastaid 1997–1998, sest selleks ajaks olid peamised õiguslikud takistused kõrvaldatud ning oli piisavalt koolitatud maamõõtjaid, kes katastriüksuseid mõõdistasid.  Teadmiseks kõikidele - neil aastatel vormistati riigi omandisse ka riigimets.


Kogu eelnev oli vaid väike sissejuhatus mõistmaks Riigikogu tööd.

Järjekordne maareformi eelnõu algatati 2013.aasta oktoobri lõpus.
Eelnõu algatati 21.10.2013, järgmine päev võeti menetlusse. Alles novembri alguses võeti vastu otsused muudatusettepanekute osas ja saadeti esimesele lugemisele. Nüüdseks on jõudnud "uue ajastu" maareform nii kaugele, et uued muudatusettepanekud on tehtud ja 19.11.2013 lõppes esimene lugemine, millega jõuti otsusele, saata maareformi eelnõu teisele lugemisele.

Riigikogu koduleheküljel saab antud eelnõuga tutvuda.
4.11.2013 toimunud Riigikogu istungi protokollist saame jälgida, et regionaalminister on andnud  ülevaate maareformi seaduse muutmise seaduse eelnõust. Ära on märgitud Siim-Valmar Kiisleri märkus, et maareformi käigus võis maa erastamisel järelmaksu kasutada kuni 50 aastat ja selliseid lepinguid on ligi 15000 . Kui eelnevalt märkis ja koondas iga maavalitsus neid andmeid eraldi, siis nüüd on need koondatud ühte andmebaasi.
Mis on selle eelnõu ja ühtlustamise eesmärgiks?
Eelnõuga sätestatakse maareformi seaduses alus maa järelmaksunõuete infosüsteemi asutamiseks, see aitaks hallata maareformi käigus erastatud maade lepingute täitmist ja järelmaksude laekumist.
Kui lugeda regionaalministri määrusi, on selge, et kogu uue maareformi pidepunktiks on ühtse infosüsteemi loomine, millega jagatakse ära ülesanded maavalitsuse ja ministeeriumi vahel. Ei saa jätta mainimata asja õigusliku poolt ehk jagatakse ära andmete koosseis, sissekannete tegemine, juurdepääs ja arhiveerimine.

Kas selline lähenemine asjale muudab arusaamise ja reformimise lihtsamaks ning arusaadavamaks, ei ole veel kindel. Pahatihti kipub olema nii, et uuendused meie riigis toovad hoopis vastupidise mõju. Seda võib seletada ka mitmeti, kas põhjuseks on kogenematus, uuenduste halb omastamine või on kõik väline näitemäng toimetamaks edasi nii, kuidas riigile kasulikum on.

(Kõikide võimalike seletuskirjade ja dokumentidega on võimalik tutvuda riigikogu koduleheküljel www.riigikogu.ee)

 

 

 

Sissejuhatus

Tere Lugejad !

Oleme Tallinna Ülikooli tudengid - väike PR grupike, kelledel on koolitöö raames tarvis blogi pidada.
Liikmeteks on meil neli kaunist Eestimaa neidu:

1. Inga Repina - Tallinna neiu (22), suhtekorralduse tudeng
2. Mai-Liis Heinsaar - Tallinna naine (31), TLÜ Avatud Ülikooli õpilane ja reisikorraldaja
3. Katrin Kasepalu - Tallinna neiu (23), õpib Tallinna Ülikoolis riigiteadusi, rahvusvaheliste suhete suunal.
4. Paula Rapp - Tallinna neiu (23), suhtekorralduse tudeng

Teema valik ei tulnud meil kergelt.
Nelja inimese peale on ka loomulik mitmeid erinevaid arvamusi ja soove saada, niisamuti oli meilgi mitu erinevat arvamust ja soovi.
Üks selliseid algseid teemasid oleks seostunud meelelahtuslikuma maailmaga, aga rohkem selle kultuurilise poole kui "kollase" poolega.
Miks muutus teema kultuurist poliitiliseks?
Hetkel Eesti ühiskonnas on väga valusaks ja tihti puudutatavaks teemaks poliitikud, riigikogu ja valitsus. Otsus tuligi selle najal, et riigikogu ootas enda ööistungit. Lihtne ja kiire otsus, selle teema valime ja seda hakkamegi jälgima.
Poliitikud ja nende "huumor" on väga põnevaks jälgimiseks tegelikult kõikidele, sest nende otsused ja tegemised on meiega iga minut ja iga tund.

Selle koolitöö raames püüame lugejateni tuua ja niisamuti endale lihtsamaks ja selgemaks teha riigikogu ning riigikogu liikmete tegevuse, otsused ja ütlused. Ja loodame, et suudame samasuguse "huumori" abil edastada enda mõtteid nagu teevad seda poliitikud ise.

Mõnusat jälgimist !