Teede olukorra probleemid

Täna toimus riigikogus arutelu seoses kohalike teede hoiu korraldamisega. Mis üldse imestama ei pane on probleemi põhjus - alarahastatus. Kurb tõde, mis arvatavasti lõhub ka sel talvel meie teid.

"Aastatel 2010–2013 eraldati kütuseaktsiisist teeseaduse paragrahvis 16 ettenähtud vahenditest kohalikele teedele keskmiselt vaid 6,5%, mida on ebanormaalselt vähe. Arvestame ka seda, et viimased talved on olnud küllaltki lumerohked, mistõttu on mitmetel omavalitsustel läinud kogu eraldatud raha talviseks teehoolduseks," rääkis Keskerakonna fraktsiooni liige Tamm.



Miks ei võiks olla eraldatav osa kasvõi 15- 30 % (kütuseaktsiisist teehoidu paigutatavast rahast)? Vaatamata majanduslikule olukorrale on poliitikute poolt ettepanekuid tehtud küll ja küll.


Mis meele rõõmsaks teeb on see, et Keskerakonna fraktsioon andis riigikogu menetlusse teeseaduse paragrahvi 16 muutmise seaduse.Vaatamata sellele, et alarahastatusest on räägitud juba mitmeid aastaid siis lootus ikka säilib, et muutmise seadust vastu võttes muutub teede olukord...kasvõi natukene.

Loodame, et riigikogu arutelu  tuletas meelde milline on teede olukord ning sellega võetakse midagi ette.

Petitsioonieelnõu Riigikogusse lugemisele

Tundub, et Eesti on võtnud sihi saada veel demokraatlikumaks riigiks kui ta juba on. See on ju suurepärane. Loodetavasti on meil ka piisavalt aktiivseid kodanikke kelle sõnum nüüd Riigikogus arutlusele võiks tulla.

Eile võttis Riigikogu põhiseaduskomisjon vastu otsuse, et järgmisel teisipäeval (17.12) läheb petitsioonieelnõu Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele.

Kui Riigikogu eelnõu heaks kiidab ja vastav regulatsioon sisse viiakse, on Eestis esimest korda võimalik kodanikel (kollektiivselt) ise teha ettepanekuid seaduste algatamiseks või muutmiseks. Selleks peab rahva poolt esitatav petitsioon koguma vähemalt 1000 toetusallkirja. Toetusallkirju saavad anda elektrooniliselt ja kirjalikult kõik 16-aastaseks saanud Eesti alalised elanikud.

Loodetavasti võtab Riigikogu vastu õige otsuse ning meie hääl hakkab lugema veel ühel moodusel :)

Loe rohkem: Petitsioonieelnõu jõuab järgmisel nädalal Riigikogu suurde saali

Riigikogu Ukrainale

Kõik inimesed, kes uudiseid vaatavad või loevad on kursis Ukrainas toimuvate sündmustega.

Ukrainas valitsev kaos ei ole enam mitte protest vaid revolutsioon, on paljud teoreetikud väitnud. Ukrainlased ise sooviksid rohkem olla Euroopa poole kallutatud kui Venemaa. See tagaks neile paremad võimalused Euroopa tööturul, nende majanduskasvu ja sisetingimuste paranemist.
Samas ei saa ka öelda, et jäädes Venemaa poolele seda ei juhtuks. Kindlasti 20 aasta pärast peaks Venemaa enda lubadusi pidama ja toetama Ukrainat.
Mida siis Ukraina nii väga kardab? Kas Venemaa poolt "kraanide kinnikeeramist", Venemaa rünnakut või Euroopasse üksi jäämist?

Sellistel juhtudel on tavaks ka teiste riikide valitsustel ja valitsevatel liikmetel kombeks avaldada enda poolne suhtumine asjasse.
Eesti Riigikogu liikmed avaldasid Ukraina sündmuste üle suur nördimust Washingtonis toimunud konverentsil.
Kohtumisel arutati ka võimalike tulevikusündmuste üle.

Mis arvad Sina hea lugeja Ukraina saatuse kohta? Kas nad peaksid jääma Venemaa poolseteks või Euroopa Liidu poolseteks? Milliseid tundeid antud situatsioon tekitab Sinus?

Andrei Korobeinik lahkub riigikogust

 

 

Andrei Korobeinik on alati üks minu lemmikumaid riigikogulasi olnud.Ta pooldab head majanduskeskkonda, riigi läbipaistvust ning peab oluliseks uute töökohtade loomist ja paremat tasu.Mis on aga meile, noortele oluline, hoolib Korobeinik nooremast generatsioonist, seega all on paar linki temaga seonduvatest uudistest ja arvamusavaldustest.Kes ei ole kursis, siis ta on Riigikogu liige ja endise kultuuriministri Rein Langi asendusliige olnud juba alates 2011. aastast.

 

Rein Lang teatas 21. novembril rahvusringhäälingus, et ta siiski lahkub kultuuriministri ametist ja suundub Riigikokku.See tähendab kahjuks seda, et Andrei Korobeinik, kui Langi asendusliige, peab Riigikogust lahkuma.

 

Vahepeal isegi kirjutati meedias, et uueks kultuuriministriks võib saada Korobeinik.Kuid tema sõnul sellist ettepanekut talle tehtud ei ole ning mitteametlikke arutelusid ei ole mõtet kommenteerida."Pean tunnistama, et kultuuriministri ametis näen ma enda jaoks rohkem miinuseid kui plusse, aga kunagi ei tea, milliseid väljakutseid elu toob," lausus Korobeinik ERR uudisteportaalile.

Täpsemalt: http://uudised.err.ee/?06291847

 

Kusjuures minu arvates sobiks ta tõesti kultuuriministriks.Ta on kohusetundlik ning tark mees, kellel on huvitavad ja kaasaegsed poliitilised vaated.Kuid mis teha, kui ta ise seda kohta ei soovi.Tulevikus ehk?

 

 

Korobeinik on võtnud meedias sõna ning jääb mulje, et tal on üpris kahju lahkuda, sest riigikogutöö oli talle meelepärane ja muljetavaldav.Samuti andis Korobeinik teada, et tema osalemine parlamendivalimistel on vägagi tõonäoline, mis on positiivne.

 

 

Lugemist :

http://buduaar.ee/Article/article/loe-mida-soovitab-rate-ee-looja-andrei-korobeinik-noortel-oma-tulevikuga-teha

http://www.e24.ee/390182/noored-opivad-asju-mida-tegelikult-vaja-pole

http://www.ohtuleht.ee/555460

Riigikogu tegemised

Lähtuvalt meie blogi teemast olen hakanud igapäevaselt jälgima Riigikogu kodulehte, et olla kursis Toompeal toimuvaga. Varem vaid ajakirjanduse vahendusel ja Riigikogu istungeid televiisorist jälgides jäi mulle riigikogulastest tihti rahvakauge mulje. Pean tunnistama, et see oli liiga kitsarinnaline arvamus.

Eilsest on Riigikogu hoone vestibüülis kolm päeva avatud Võrumaa meistrite käsitöö ja hoidiste näitus. Lisaks näituse avamisele kohtusid Võrumaa esindajad Riigikogu sotsiaal- ja maaelukomisjoniga arutamaks päevakajalisi teemasid seoses peretoetuste ja lastekaitsega ning Eesti maaelu arengukavaga aastateks 2014-2020. Nimetatud näitust korraldatakse Riigikogus juba 13. korda.

Täna avati seoses 21. rahvusvahelise puuetega inimeste päevaga Toompea lossi III korruse kunstisaalis psüühilise erivajadustega inimeste loomingu näitus "Kunst ühendab". Riigikogu esimees Ene Ergma esines kõnega konverentsil "Puudega inimesed tööle - võimalik või võimatu" tuues esile puuetega inimestega seotud probleemid kaasamaks neid ühiskonnas.

Peale Riigikogu saalis istungitest osavõtu tegelevad liikmed palju vahetumalt meie ühiskonna erinevate huvigruppidega. Kahju on vaid, et seda ei kajastata laiemalt. Kui palju kodanikke käib Riigikogu kodulehel pressiteateid lugemas?

Riigikogu kantselei kinnitusel saab näitustest ka tavakodanik osavõtta. Selleks, et Riigikogu hoonesse külastajana siseneda, peab olema kaasas isikut tõendav dokument. Kuidas protokoll Riigikogu hoone külastamist ette näeb, saab lugeda SIIT.

Riigikogus näitavad Võrumaa käsitöömeistrid oma töid.
Riigikogus avatakse psüühilise erivajadusega inimeste loomingu näitus.
Ergma: puudega inimesed vajavad enam tähelepanu

Rein Langi avaldusest

Rein Lang on juba loetud päevi kultuuriministeeriumi eesotsast lahkunud. Täna aga alles jõudis Andrus Ansipi kätte tema allkirjastatud lahkumisavaldus. Sellega seoses otsustas ta ka kasutada võimalust enda lõplik arvamus välja öelda. 

Ma pole küll kunagi eriti suurt tähelepanu pööranud Langi tegemistele, ütlemistele või  tööle, kuid kuna antud kõnes puudutas ta mind isiklikult, sest olen ma suhtekorralduse eriala tudeng,  tundsin ma vajadust see otsast lõpuni läbi lugeda.

Rein Lang tõi oma tagasiastumise põhjusena välja mitte selle, et ta oma töös vigu teinud poleks, mitte ka seda mis toimus, tähendab siiani ikkagi mingil määral toimub, Sirbi ümber, vaid hoopis suutmatuse oma tööd teha hetkelises väljakutsuvas olukorras: ’’ Valitsuse liikmena ei ole võimalik elu edasi viia, kui iga Sinu tegu stigmatiseeritakse või idee pannakse häbiposti.’’ 

Pikemalt peatub Lang ka 21. sajandi eripäral – kätte on jõudnud digiajastu ning see on muutnud väga paljut. Ennekõike toob ta selle põhjal esile valede levimise ja nende kohtlemise. Samuti seob ta sellega omavahel ajakirjanduse nõrgenemise ja suhtekorralduse kui majandusharu tugevnemise ja näeb probleemi suhtekorralduse ja ajakirjanduse ühisel õpetamisel.

Suhtekorraldustudengina pole ma üldse haavunud, et mu eriala peetakse mulli puhumiseks ning  õige ja vale piiride hägustamiseks. Seda see ka osaliselt on kui ise selleni laskuda, kuid suurem osa siiski mitte. Palju inimesi, kes pole asjaga piisavalt kursis, teavadki ainult nii öelda mustemat osa või küsivad naljatades: ‘’Kelle suhteid sa siis korraldama hakkad ülikooli lõppedes?’’ Üllatav on aga see, et  ka nüüdseks endine kultuuriminister seda nii näeb.

 Jääb vaid loota, et uus kultuuriminister on teistsuguse visiooniga ja ei näe suhtekorralduses ja suhtekorraldajates ohtu kultuurile ja meediale, vaid oskab seda näha kui võimalust kultuurile kasu tuua. Mitte ainult materiaalselt vaid ka vaimselt ja kultuurile värskendavalt.

Lisaks:

Rein Langi avaldus

Suhtekorraldusest

Kas tead mida kujutab endas suhtekorraldus?

Firmaautode maksustamise seaduseelnõust

Viimastel päevadel olen sattunud mitmete artiklite peale mis kõnelevad automaksust. Eestisse on vaikselt jõudmas uus maks - automaks. Esimese hooga mõtlesin, et Eesti on leidnud uue väljundi rohelisele mõtteviisile, kuid teemasse süvenedes sain aru, et päris nii see siiski ei ole.

Selgus, et antud uue maksu eesmärgiks on ideaalis vähendada ettevõtluses kasutavatele sõidukitele ettenähtud maksusoodustusi ning teha üldine Eestis valitsev olukord läbipaistvamaks. Seega see muudatus puudutab ennekõike ettevõtteid ja väiksemal määral ametiautode kasutajaid. Kõik me teame, et ametiautot ei tohiks isiklikul otstarbel kasutada, kuid seda tehakse sellegi poolest (loomulikult on ka erandid ja piirid, kuid neil pikemalt ei peatuks hetkel).

Valdo Randpere leiab, et selle muutusega peaks tegelema rahulikumas tempos ja andma kõikidele osapooltele aega oma seisukohti kujundada. Rahandusminister Jürgen Ligi aga üritab selle läbi sundida nii ruttu kui võimalik. Pakkus välja ka võimaluse, et kuni seadus pole vastu võetud, keelustatakse ära   ministeeriumide vahenditest 1,2% kasutusele võtt. 

Lähitulevik peaks näitama  kuhu antud küsimuses välja jõutakse. Automaksu seaduseelnõu rahuldamine või tagasilükkamine mõjutab ka seda, kas Eestis suudetakse täita umbes 24 miljoni euro suurune puudujääk riigieelarves või mitte. Kui otsustatakse automaksu teemal veel pikemalt peatuda, peaks leidma alternatiivse meetodi tuluallikana või lihtsalt kulusid kärpima.

Lisalugemist:

Andrus Ansipi mõtteid

Valdo Randpere mõtteid
Jürgen Ligi mõtteid

Seaduseelnõu esitamisest